AUS.SÄRK. Ehk särk on valik. Lood, mis väärivad kandmist
Mõni üritus lõpeb siis, kui viimased külalised lahkuvad. Mõni jääb aga veel pikaks ajaks mõtetesse kaasa tulema. Selline oli ka meie maikuu lõpus toimunud AUS.SÄRK. Ehk särk on valik. kogukonnaõhtu Reet Aus’i stuudios.
Kokku said inimesed ja organisatsioonid, keda ühendab usk, et ka kõige väiksemad otsused loevad. Sealhulgas otsus, millist särki oma tiim kannab, millist sõnumit see edasi annab ning milline mõju selle tootmisel keskkonnale tekib.
Õhtu jooksul vaatasime lähemalt Reet Aus’i poolt ettevõtetele loodud upcycled särke ning kuulasime nende lugusid.
Paneelarutelus jagasid oma kogemusi PÖFFi videosisude looja Sandra Sarv, ansambli Svjata Vatra manager Terje Trochynskyi ning Tehnopoli turundusjuht Kristi Jõeäär..
Vestlust juhtisid Katrin Isotamm ja Kristi Liiva, kes aitasid avada nii organisatsioonide praktilisi kogemusi kui ka suuremat küsimust: miks üldse teha teadlikke valikuid siis, kui lihtsamad ja odavamad lahendused on alati olemas?
Üllataval kombel ei rääkinud keegi paneelis tegelikult ainult särkidest. Räägiti identiteedist. Kuuluvustundest. Väärtustest. Lugudest, mida inimesed tahavad edasi kanda.
Tehnopoli lugu puudutas seda, kuidas teadlikud valikud sünnivad sageli just siis, kui oled näinud liiga palju vastupidist. Kristi Jõeäär tunnistas, et paljud turundusinimesed on muutunud erinevate reklaamkingituste suhtes lausa allergiliseks.
“Meie lähenemine on pigem see, et teeme ülivähe ja siis, kui me teeme, siis need on väga läbi mõeldud, praktilised ning kannavad brändi väärtust võimalikult väikese jalajäljega.”
Tehnopol on Reet Ausiga koostööd teinud ligi kümme aastat. Selle aja jooksul on nende särgi põhidisain jäänud samaks, muutunud on vaid detailid ja värvitoonid, mida dikteerib upcycling’u olemus ise. Alati ei ole võimalik leida täpselt sama materjali. Just see ongi osa loo võlust.
Kõige kõnekam oli aga Kristi tähelepanek selle kohta, et nende suurim probleem pole kunagi olnud see, et inimesed särke ei kannaks. Vastupidi. Neid kantakse nii palju, et need kuluvad läbi.
Veelgi enam, startup-kogukonnas on tekkinud omamoodi äratundmine. Kui kuskil üritusel nähakse äratuntavalt Reet Aus’i loodud särki, teatakse kohe, et tegemist on organisatsiooniga, kes jagab sarnaseid väärtusi ja mõtteviisi.
Svjata Vatra viis vestluse aga festivalilavadele ja fännikultuuri maailma. Terje meenutas, kuidas koostöö sai alguse rohkem kui kümme aastat tagasi, kui bänd otsis võimalust luua midagi, mis kestaks kauem kui üks hooaeg või kontserttuur.
Toona jõuti Reet Aus’i juurde koos oma Tulehundi sümboliga ja sooviga luua rõivad, mida inimesed tahaksid kanda ka igapäevaelus.
See otsus on end õigustanud rohkem, kui keegi oskas arvata. Tulehundi särgid on muutunud osaks bändi identiteedist, mida kannavad nii liikmed kui ka fännid. Mõnikord tulevad kontsertidele terved pered, kõigil seljas sama sümboliga särgid. Välismaal tullakse endiselt küsima, kust sellised erilised rõivad pärit on.
Terje sõnul on artistidel vastutus mitte ainult selle eest, mida nad laval ütlevad, vaid ka selle eest, mida nad oma valikutega näitavad.
“Kui me oleme artistina laval, siis sul on väga suur mõju – mida sa ütled, laulad, kuidas sa oled ja mida sa kannad.”
PÖFFi koostöö sai alguse hoopis praktilisest probleemist. Aastate jooksul oli festivali ladudesse kogunenud suur hulk vanu bännereid ja turundusmaterjale. Selle asemel, et need lihtsalt ära visata, otsustati küsida hoopis teine küsimus: mis võiks neist veel saada?
Sandra kirjeldas, kuidas sellest küsimusest kasvas välja pikaajaline koostöö, mille tulemusena on vanadest festivalimaterjalidest sündinud mitmed kotikollektsioonid.
Kõige enam jäi talle aga meelde võimalus näha kõrvalt kogu loomise protsessi. Me oleme harjunud nägema valmis toodet. Särki poes või kotti riiulil. Harva mõtleme sellele, kui palju otsuseid, oskusi, detaile ja töötunde ühe eseme loomine tegelikult nõuab. Koostööst Reet Aus’iga valmib ka minidokumentaal, mille filmimise käigus avanes tal võimalus jälgida kogu protsessi algusest lõpuni.
“Kui näed kõrvalt, kui palju tööd, detaile ja inimeste aega ühe toote loomisesse läheb, hakkad seda palju rohkem väärtustama.”
Vestluse jooksul tuli korduvalt välja veel üks oluline mõte. Vastutustundlikkus ei alga tootjast, see algab tellijast. Lõppude lõpuks määravad just meie valikud, milliseid tooteid luuakse, milliseid lugusid räägitakse ja millist tulevikku ehitatakse.
Disaini endale oma UP-SHIRT
Õhtu teises pooles said osalejad ise proovida disaineri rolli. Lauad täitusid visandite, ideede ja aruteludega. Reet andis kohapeal tagasisidet, millised lahendused töötaksid kohe ning millised vajaksid veel edasiarendamist.
Eriti põnev oli jälgida, kuidas ühe organisatsiooni väljakutsest sündis publiku ees uus särgikontseptsioon. Väljavalituks osutus Saint Gobain, kelle probleemipüstitus puudutas mitme erineva brändi ühendamist üheks terviklikuks visuaalseks lahenduseks.
Oli inspireeriv näha, kuidas kliendi sisendi ja Reeda disaini koostöös sündis toimiv lahendus mis ühendas kontserni kõik kaubamärgid.
Ja nagu ühele heale kogukonnaõhtule kohane, ei puudunud ka muusika. Svjata Vatra eestvedaja Ruslan Trochynskyi tõi stuudiosse tromboonil väikese muusikalise vahepala, mis muutis niigi sooja õhkkonna veelgi meeldejäävamaks.
Tähendusrikaste brändide loomine, üks valik korraga
Kokkuvõtvalt jäi õhtust kõlama üks lihtne tõde. Teadlikult loodud rõivad ei ole lihtsalt ettevõtte merch. Need on osa organisatsiooni identiteedist. Need aitavad luua kuuluvustunnet, jutustada lugusid, väljendada väärtusi ning tuua inimesed ühise eesmärgi ümber kokku.
Võib-olla võttis kogu õhtu kõige paremini kokku Kristi Jõeääre mõte:
“Kui sa tahad ehitada tähendusrikast brändi, siis pead valima tähendusrikkaid kaasteelisi.”
Need, kes sel õhtul kohal olid, said inspiratsiooni, uusi mõtteid ja häid vestlusi. Need, kes ei jõudnud, peavad ilmselt järgmise korrani ootama. Sest mõnikord võib üks hästi tehtud särk rääkida rohkem kui terve reklaamikampaania.
Ja kui sinu organisatsioon otsib viisi, kuidas tugevdada oma meeskonna identiteeti, rääkida oma väärtustest või luua midagi, mida inimesed päriselt kanda tahavad, siis tasub alustada ühest lihtsast küsimusest:
Millise loo räägib sinu särk?
